Hiljuti kogesin oma südames, et tõuseb sõna „hunt“. Ja ühel hetkel saan juhised südames – vaata ja otsi ja tutvu huntidega looduses. Ma ei teadnud palju midagi nendest – näevad välja nagu koerad ja hundid elavad karjaga. Põgus uurimine andis pildi ja arusaamise, miks Jeesus nimetab valeprohveteid huntideks. Ja miks Paulus Ap. 20:28-31 kutsub ettevaatlikusele ja valvsusele koguduse vanemaid, kui ta nendega oli viimast korda ja hüvastijätmas.
Ap 20:28-31
Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.
Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,
ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.
Seepärast valvake ja pidage meeles, et ma kolm aastat, ööd ja päevad, ei ole lakanud pisarsilmil igaühte manitsemast.
Mt 7:15
Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
Nüüd pisut päris huntidest looduses.
Hunt on karjaloom. On tegemist väga seltsingulise, ustava ja truu loomaga, kes on inimese parima sõbra koera arhetüüp.
Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hundil on terav ja kõrgelt arenenud haistmine ning kuulmine. Ta võib avastada oma saaki kuni 3km kauguselt. Hundi haistmine on 100 korda teravam kui inimesel. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.
Huntidel on ka kõrgelt arenenud psüühika. See väljendub oskuses orienteeruda situatsioonides, et lahkuda ohutsoonist ning samuti oskuses pidada jahti.
Hundikarja juhib juhtloom. Hundid ootavad signaali juhtlooma poolt ning alles siis ründavad oma saaki. See hääl on sarnane raevunud koera urinale, kui ta ründab inimest. Hundile on iseloomulik veel, et nad purevad ja söövad oma karjast haavatuid ja jooksuajal kakluses nõrgaks jäänuid, oma karja hunte ja vanureid. Erinevalt teistest kiskjatest hundid tulevad tihti tagasi pooleli jaanud saagi juurde, eriti nälja ajal.
Olles oma ökosüsteemis tippastme kiskja, kütib hunt küllalt palju ulukeid.
Hunti on ikka ja alati nähtud tülitekitajana piirkondades, kus kasvatatakse lambaid.
Vaatamata, et aina rohkem on saanud populaarseks pidada hunti kui kodulooma, on neid võimatu teha valvekoeraks. Ja juba vanast ajast on peetud hunti sõltumatuse ja
uhkuse sümboliks. Ega asjata ei öelda: „Ükskõik, kui palju hunti ei söödaks ta ikka vaatab metsa poole”. Isegi tuntud laste muinasjutud „Punamütsike” ja „ Hunt ja seitse kitsetalle” näitavad tabavalt hundi loomust.
Kõik need iseloomustused paljastavad hästi „hunti lambanahas” või „valguse ingli”tegelikkust.
Hämmastavalt palju sarnasusi on „hundil lambanahas” ehtsa loomaga looduses.
Ja Jeesus tarvitas seda võrdlust
Mt.7:15 „Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!”
Tahan juhtida tähelepanu sõnale „valeprohvetid”. Ap 20:29-30
„Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,
ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.”
Nad ei saa tulla valeõpetusega selliselt, kus vale on kohe ilmselge. Kuid näen veel selles salmis – „ kes moonutavad tõde”, et vedada jüngreid eneste järele. Need võivad olla ka valed või moonutatud faktid, kellegi kohta ja tihti just koguduse juhtide ja liidrite kohta. Poolik tõde, osaline tõde, laim, valed süüdistused, tülide tekitamine ja see kõik on eesmärgiga, et kahju teha karjale. „Julmad hundid, kes karja ei säästa”.
Kuulsin üht lugu, kuidas hundikari saab hakkama piisonite karjaga. Piison on suur loom, kes samuti elab karjas. Täiskasvanud piison kaalub ligi 2000 kg. Hundikari ei ründa kunagi piisonikarja. Hunt tegutseb sellisel puhul taktikaliselt.
Juhtloom annab käsu ühele hundile minna üksikult piisoni karja sekka. See üksik hunt ei ründa ühtki looma, vaid lihtsalt jookseb selles karjas koos piisonitega. Ta saab aru, et üksinda siin ei tee midagi ära. Piisonid selle peale reageerivad nii, et hundi juuresolekul eemalduvad temast ja nii õnnestub hundil karja ühtsust lõhestada. Kui keegi piisonitest on jäänud teistest eemale, hakkab hunt teda taga ajama ning siin tuleb juba hundikari ka kallale. Ja nii õnnestub üht suurt karjalooma rünnata ja murda.
See on väga hea ja tüüpiline pilt sellest, kuidas „ hunt lambanahas” käitub ning kuidas vaenlane tegutseb nii kristlase elus kui ka koguduses. Minu tähelepanek on ka see, et sageli juhthunt kasutab teisi , et esialgu ise jääda küllalt peitu. Juhthunt ei toppi ennast liiga lähedale ohtlikule tsoonile. Tal on hea haistmine. Vaenlase põhimeetod on ikka olla varjus, peidus, hoida oma hundi loomust lambanahas. Kasutades ikka need vanu meetodeid, manipuleerimist, valesid ja ikka selliselt, et sa kohe seda valet ära ei tunneks.
Hunt on vaenlane. Tema kaudu tegutseb lutsiferi vaim. Esimene mäss oli tekitatud taevas. Teame, et saatan oli selles loos põhitegelane. Aga kui Jumal teda taevast alla lükkas oli ta selleks ajaks juba kolmandiku ingleid suutnud endaga kaasa tõmmata. Kui ohtlik olla mässaja seltsis ja veel kuulata teda. Ega ilma asjata Piibel ei ütle, et „ära seltsi mässajatega.” Õp.24:21 Ma usun, et osa ingleid panid Lutsiferile vastu ja ei läinud kaasa selle mõtteviisiga. Nad paljastasid tema valesüüdistusi Jumala kohta. Lutsiferi eesmärk oli haarata ebaseaduslikult, mässuga suure inglite hulgaga Jumala troon ja positsioon. Üksik hunt ei tee midagi ära. Ja sellepärast juhtloomal on vaja oma karja. See on nii sarnane kõigele sellele, mis kunagi taevas on toimunud, kus oli esimene sõda ja langemine. Ja need meetodid on siiani kasutusel.
Mäss, mäss, mäss – seda on vaja tekitada, sest ta teab, et nii kõige paremini ta saab Jumala kogudusele kahju teha. Tuua riidu, külvata riidu, õhutada riidu. Sageli juht hundid on need, kes peavad ennast vaimulikult teadlikuteks ja on kindlad, et Püha Vaim neid juhib. Nad tunnevad Jumala Sõna piisavalt palju, palvetavad palju. Ja uhkuse pisik juba on saanud neid tõest eemale viia. Isegi veel peenemalt tegutsevad need, kes teavad, et juhtide vastu minek on ebaseaduslik Jumala riigis. Ja kõige selle juures, kahjuks need inimesed ei saa aru, et nad juba töötavad vaenlase leeris, kui kasutavad tema meetodeid. Tema tegutsemis meetodid toovad ka vastavaid vilju.
Sageli seal kus on „hunt” – lutsiferi vaim, seal on kambas ka Iisebel, sest neil mõlemal on saatanalt antud ülesanded – hävitada, nii üksikisikut, kui ka kogudust. Iisebel oskab hästi tegutseda segaduses ja tekitada segadust. Tema on meister sellel alal ja väga osav. Kui ta saab aru, et teda on avastatud, ta peidab hetkega ennast, kavalus, libedus ja teemast kõrvale minek, et oma jälgi peita.
Mt.7:15 „Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!”
Ap. 20:28
Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.